Leica iCON GPS 60 (iCG60) GNSS baasjaam

Baasjaama kirjeldus

GPS + GLONASS toega on lagedal näha ca 15+ satelliiti, koos Galileoga ca 20+ ja koos BeiDouga ca 25+ satelliiti. Lisaks sat. süsteemidele arvule on oluline ka edastatavate sat. signaalide tugi. Rohkem sat. süsteeme/signaale võimaldavad parandada satelliitide geomeetriat eriti veidi kinnisema horisondiga objektidel, suurendades GNSS vastuvõtja täpsust. Kasutatakse vaid neid sat. süsteeme/signaale mille tugi/litsents on aktiveeritud nii baasjaamal kui ka vastuvõtjal. GNSS vastuvõtja arvutustel kasutatakse vaid neid satelliite, mis on samaaegselt nähtavad ka baasjaamale. Toetatud signaalid – GPS (L1, L2, L2C, L5), GLONASS (L1, L2), Galileo ( E1, E5a, E5b, AltBOC).

Seade saab edastada parandeid raadio ja interneti NTRIP protokolli kaudu või mõlemat korraga. Tasub panna mõlemad korraga edastama. Kui raadiolevi ei peaks objekti lõpuni ulatuma, saab vastuvõtja kasutada pikema töömaaga NTRIP ühendust. Osade vanemate 3D GNSS masinate puhul ning puuduliku mobiilside korral jääbki raadio ainsaks valikuks. Lisaks saab nt. raadio edastada vanemat (RTCM 3.1) ja NTRIP samal ajal uuemat (RTCM 3.2) parandiformaati. 

Baasjaamal on sisene Sateli 1 W või väline Satelline-EASy Pro 35 W raadio (mõlemal 403 – 473 MHz; 12,5 või 25 kHz ja erinevad raadioprotokollid). 1 W raadio töömaa on ca 0 – 2 km, 10 W raadiol ca 0 – 6 km. Raadiolevi ulatus sõltub erinevatest teguritest ning pole seega just täppisteadus. Seda mõjutab raadio võimsus, raadioantenni kõrgus ja võimendustegur, otsesed takistused antenni läheduses, maastiku iseärasused, kaabeldus, erinevad segajad jm.

Seadmel võiks minimaalselt olla 4G võimekus. Kui objektil 4G levi puudub, kasutatakse 3G-d jne.

Mõistagi on 220 V vooluvõrk kasutajale mugavam, kuna pole vaja iga päev akut laadida. Akutoite puhul on kasutusel 12 V 20 Ah aku, mis peab kenasti päeva vastu.

Komplektis on väline Leica CGA60 GNSS antenn, mis võimaldab iCG60-ne turvalisemalt soojakusse või hoonesse paigaldada.

Üldjuhul pole teiste tootjate uuemate GNSS vastuvõtjatega ühendamisel probleeme. Vajadusel saab raadioparameetreid ja edastatavaid parandiformaate muuta.

Kõik see on kaasas võimaliku tehnilise probleemi kiireks lahendamiseks või tuvastamiseks objektil. Varu GNSS antenni ja antennikaableid saab kasutada ka GNSS süsteemiga 3D masina tõrkeotsingul.

Millega veel arvestada objektipõhise GNSS baasjaama rentimisel?

Ideaalne oleks olukord, kus GNSS vastuvõtja (nurk ca 10 kraadi) ja taevalaotuse vahel ei oleks takistusi. Veidi kinnisema taevalaotuse korral on abiks lisa satelliitsüsteemid. Galileo ja BeiDou satelliidid võivad aidata seal, kus vaid GPS ja GLONASS satelliitide toega GNSS vastuvõtja jänni jääb. Kui suurel osal objektist on satelliitide nähtavus piiratud (nt. puude, hoonete, rajatiste lähedal), tasub kaaluda hoopis tahhümeetri kasutamist.

Esmaseks eelduseks on kvaliteetse mobiilside olemasolu ja vastuvõtja suutlikkus üle NTRIP protokolli parandeid vastu võtta. Vastuvõtja kaugenemine üksikust baasjaamast vähendab täpsust (ca 1 mm võrra 1 km kohta). Sellega tasub arvestada, kui üksik baasjaam asub  objektist nt. 10 km, 20 km või enama kilomeetri kaugusel. VRS püsivõrgu korral on sellisel juhul kaugusest tingitud vead väiksemad. Samas on nähtud ka püsivõrke kasutavate 3D GNSS buldooserite/höövlite minemasaatmist objektilt (just kõrguslike kõikumiste tõttu) või on probleemi lahendanud objektipõhine baasjaam. Püsivõrguga ei kaasne muid suuremaid kulusid ja ühe kuu teenuse hind on kordades soodsam. Veel tasub kindlaks teha, kas püsivõrgu teenust saab osta päeva, kuu või ainult aasta kaupa. Püsivõrgu samaaegseks kasutamiseks peab igale GNSS vastuvõtjale ostma eraldi ligipääsu. Objektipõhist referentsjaama saab rendihinna eest kasutada kasvõi 10 GNSS vastuvõtjat korraga.

Ideaalne oleks koht, kus GNSS baasjaama (nurk ca 10 kraadi) ja taevalaotuse vahel ei oleks takistusi. Puud, maastik, hooned, rajatised või muud takistused ei tohi baasjaama antenni satelliitide eest varjata. Paigaldatakse nii ehitussoojakutele, erinevatele hoonetele ja muudele sobilikele rajatistele. Soojaku asukoha valikul arvestada eelnevaga. Kui avatud horisondi ja 220 V vooluvõrguga asukohti on mitu, siis kõrgem asukoht on üldjuhul sobilikum (kui see ei jää just pikema objekti ühte otsa). Võimalusel pidada silmas ka turvalisust (kinnine territoorium).     

Üldiselt lisanduvad sõidu- ja paigalduskulud baasjaama rendihinnale.

Kaughaldus aitab lahendada nii mõnegi telefoni teel lahendamatu probleemi ilma objektile sõitmata. Mõistagi peab kaughaldus selleks ka korralikult toimima (vaja head internetikiirust), lisaks on oluline probleemile reageerimise kiirus. Vahel aitab ka veidi põhjalikum koolitus või juhend.

Oluline on teada, mida baasjaama rendihind täpselt sisaldab. Odavaim hinnapakkumine ei pruugi kõige mõistlikumaks osutuda. Asju millega arvestada on palju: kas ainult raadioga või ka NTRIP võimekusega; sat. süsteemide arv; 4G võimekus; kaughaldus; tehnilise toe reageerimiskiirus; kaasnevad kulud; varuantennide ja kaablite olemasolu objektil; juhendite olemasolu; koolituse kvaliteet vms.